Tallinn vihmas

Meie siin elame vihmavöötmes. Vihma sajab igal aastaajal, kevadel elustavat, suvel värskendavat, sügisel suretavat, talvel masendavat.

Vihm on mul siin peategelane. Peale vihma on mul aga muudki. Mul on Tallinn, mis iga päevaga kasvab ja jõudu kogub. Mul on taevas Tallinna kohal; seda jagan muidugi vihmaga, kelle koduks ta on. Mul on Tallinna tänavad kontorite, keskuste, kaubanduse, kohvikute, kooliga. Mul on auto, mille rooli ma vahel patsutan nagu koera kaela.

Mul olen ma ise. Mul on töö, mis mulle meeldib ja ei meeldi. Mul on kool, mis mind võlub ja väsitab. Mul on inimesed: sõbrad, keda ma mõistan ja õpetama kipun, töökaaslased, keda peaksin eest vedama, koolikaaslased ja õppejõud.

Mul on minevik. Mul on kiindumusi, millest olen üle saanud. Mul on mu noorus, mis on juba peaaegu läinud. Mul on kortsud silmanurgas. Mul on kapitäis riideid, mida ma enam ei kanna.

Mul on teile midagi öelda. Kuulake mind, kui suudate.